SN 15. Anamataggasaṁyutta
Saṁyutta Nikāya 15.1
15.1 Tiṇakaṭṭhasutta
1. Evaṁ me sutaṁ—‘ayaṁ me mātā, tassā me mātu ayaṁ mātā’ti, apariyādinnāva, bhikkhave, tassa purisassa mātumātaro assu, atha imasmiṁ jambudīpe tiṇakaṭṭhasākhāpalāsaṁ parikkhayaṁ pariyādānaṁ gaccheyya.
Taṁ kissa hetu? Anamataggoyaṁ, bhikkhave, saṁsāro. Pubbā koṭi na paññāyati avijjānīvaraṇānaṁ sattānaṁ taṇhāsaṁyojanānaṁ sandhāvataṁ saṁsarataṁ. Evaṁ dīgharattaṁ vo, bhikkhave, dukkhaṁ paccanubhūtaṁ tibbaṁ paccanubhūtaṁ byasanaṁ paccanubhūtaṁ, kaṭasī vaḍḍhitā. Yāvañcidaṁ, bhikkhave, alameva sabbasaṅkhāresu nibbindituṁ alaṁ virajjituṁ alaṁ vimuccitun”ti.
Paṭhamaṁ.
ekaṁ samayaṁ bhagavā sāvatthiyaṁ viharati jetavane anāthapiṇḍikassa ārāme. Tatra kho bhagavā bhikkhū āmantesi: “bhikkhavo”ti.
“Bhadante”ti te bhikkhū bhagavato paccassosuṁ. Bhagavā etadavoca:
“Anamataggoyaṁ, bhikkhave, saṁsāro. Pubbā koṭi na paññāyati avijjānīvaraṇānaṁ sattānaṁ taṇhāsaṁyojanānaṁ sandhāvataṁ saṁsarataṁ. Seyyathāpi, bhikkhave, puriso yaṁ imasmiṁ jambudīpe tiṇakaṭṭhasākhāpalāsaṁ taṁ chetvā ekajjhaṁ saṁharitvā caturaṅgulaṁ caturaṅgulaṁ ghaṭikaṁ katvā nikkhipeyya:
15.2 Pathavīsutta
1. Sāvatthiyaṁ viharati.
Yāvañcidaṁ, bhikkhave, alameva sabbasaṅkhāresu nibbindituṁ, alaṁ virajjituṁ, alaṁ vimuccitun”ti.
Dutiyaṁ.
“Anamataggoyaṁ, bhikkhave, saṁsāro. Pubbā koṭi na paññāyati avijjānīvaraṇānaṁ sattānaṁ taṇhāsaṁyojanānaṁ sandhāvataṁ saṁsarataṁ. Seyyathāpi, bhikkhave, puriso imaṁ mahāpathaviṁ kolaṭṭhimattaṁ kolaṭṭhimattaṁ mattikāguḷikaṁ karitvā nikkhipeyya: ‘ayaṁ me pitā, tassa me pitu ayaṁ pitā’ti, apariyādinnāva bhikkhave, tassa purisassa pitupitaro assu, athāyaṁ mahāpathavī parikkhayaṁ pariyādānaṁ gaccheyya.
Taṁ kissa hetu? Anamataggoyaṁ, bhikkhave, saṁsāro. Pubbā koṭi na paññāyati avijjānīvaraṇānaṁ sattānaṁ taṇhāsaṁyojanānaṁ sandhāvataṁ saṁsarataṁ. Evaṁ dīgharattaṁ vo, bhikkhave, dukkhaṁ paccanubhūtaṁ tibbaṁ paccanubhūtaṁ byasanaṁ paccanubhūtaṁ, kaṭasī vaḍḍhitā.
15.3 Assusutta
1. Sāvatthiyaṁ viharati.
“Anamataggoyaṁ, bhikkhave, saṁsāro. Pubbā koṭi na paññāyati avijjānīvaraṇānaṁ sattānaṁ taṇhāsaṁyojanānaṁ sandhāvataṁ saṁsarataṁ. Taṁ kiṁ maññatha, bhikkhave, katamaṁ nu kho bahutaraṁ, yaṁ vā vo iminā dīghena addhunā sandhāvataṁ saṁsarataṁ amanāpasampayogā manāpavippayogā kandantānaṁ rodantānaṁ assu passannaṁ paggharitaṁ, yaṁ vā catūsu mahāsamuddesu udakan”ti?
“Yathā kho mayaṁ, bhante, bhagavatā dhammaṁ desitaṁ ājānāma, etadeva, bhante, bahutaraṁ yaṁ no iminā dīghena addhunā sandhāvataṁ saṁsarataṁ amanāpasampayogā manāpavippayogā kandantānaṁ rodantānaṁ assu passannaṁ paggharitaṁ, na tveva catūsu mahāsamuddesu udakan”ti.
2. “Sādhu sādhu, bhikkhave, sādhu kho me tumhe, bhikkhave, evaṁ dhammaṁ desitaṁ ājānātha. ñātibyasanaṁ paccanubhūtaṁ … bhogabyasanaṁ paccanubhūtaṁ. Dīgharattaṁ vo, bhikkhave, rogabyasanaṁ paccanubhūtaṁ, tesaṁ vo rogabyasanaṁ paccanubhontānaṁ amanāpasampayogā manāpavippayogā kandantānaṁ rodantānaṁ assu passannaṁ paggharitaṁ, na tveva catūsu mahāsamuddesu udakaṁ.
Taṁ kissa hetu? Anamataggoyaṁ, bhikkhave, saṁsāro …pe… yāvañcidaṁ, bhikkhave, alameva sabbasaṅkhāresu nibbindituṁ, alaṁ virajjituṁ, alaṁ vimuccitun”ti.
Tatiyaṁ.
Etadeva, bhikkhave, bahutaraṁ yaṁ vo iminā dīghena addhunā sandhāvataṁ saṁsarataṁ amanāpasampayogā manāpavippayogā kandantānaṁ rodantānaṁ assu passannaṁ paggharitaṁ, na tveva catūsu mahāsamuddesu udakaṁ. Dīgharattaṁ vo, bhikkhave, mātumaraṇaṁ paccanubhūtaṁ; tesaṁ vo mātumaraṇaṁ paccanubhontānaṁ amanāpasampayogā manāpavippayogā kandantānaṁ rodantānaṁ assu passannaṁ paggharitaṁ, na tveva catūsu mahāsamuddesu udakaṁ. Dīgharattaṁ vo, bhikkhave, pitumaraṇaṁ paccanubhūtaṁ …pe… bhātumaraṇaṁ paccanubhūtaṁ … bhaginimaraṇaṁ paccanubhūtaṁ … puttamaraṇaṁ paccanubhūtaṁ … dhītumaraṇaṁ paccanubhūtaṁ …
15.4 Khīrasutta
1. Sāvatthiyaṁ viharati.
“Anamataggoyaṁ, bhikkhave, saṁsāro. Pubbā koṭi na paññāyati avijjānīvaraṇānaṁ sattānaṁ taṇhāsaṁyojanānaṁ sandhāvataṁ saṁsarataṁ.
Taṁ kiṁ maññatha, bhikkhave, katamaṁ nu kho bahutaraṁ, yaṁ vā vo iminā dīghena addhunā sandhāvataṁ saṁsarataṁ mātuthaññaṁ pītaṁ, yaṁ vā catūsu mahāsamuddesu udakan”ti?
“Yathā kho mayaṁ, bhante, bhagavatā dhammaṁ desitaṁ ājānāma, etadeva, bhante, bahutaraṁ yaṁ no iminā dīghena addhunā sandhāvataṁ saṁsarataṁ mātuthaññaṁ pītaṁ, na tveva catūsu mahāsamuddesu udakan”ti.
2. “Sādhu sādhu, bhikkhave, sādhu kho me tumhe, bhikkhave, evaṁ dhammaṁ desitaṁ ājānātha. Etadeva, bhikkhave, bahutaraṁ yaṁ vo iminā dīghena addhunā sandhāvataṁ saṁsarataṁ mātuthaññaṁ pītaṁ, na tveva catūsu mahāsamuddesu udakaṁ.
Taṁ kissa hetu? Anamataggoyaṁ, bhikkhave, saṁsāro …pe… alaṁ vimuccitun”ti.
Catutthaṁ.
15.5 Pabbatasutta
1. Sāvatthiyaṁ viharati …pe… ārāme …pe….
Atha kho aññataro bhikkhu yena bhagavā tenupasaṅkami; upasaṅkamitvā bhagavantaṁ abhivādetvā ekamantaṁ nisīdi. Ekamantaṁ nisinno kho so bhikkhu bhagavantaṁ etadavoca: “kīvadīgho nu kho, bhante, kappo”ti?
“Dīgho kho, bhikkhu, kappo. So na sukaro saṅkhātuṁ ettakāni vassāni iti vā, ettakāni vassasatāni iti vā, ettakāni vassasahassāni iti vā, ettakāni vassasatasahassāni iti vā”ti.
2. “Sakkā pana, bhante, upamaṁ kātun”ti?
Pubbā koṭi …pe… yāvañcidaṁ, bhikkhu, alameva sabbasaṅkhāresu nibbindituṁ, alaṁ virajjituṁ, alaṁ vimuccitun”ti.
Pañcamaṁ.
“Sakkā, bhikkhū”ti bhagavā avoca.
“Seyyathāpi, bhikkhu, mahāselo pabbato yojanaṁ āyāmena yojanaṁ vitthārena yojanaṁ ubbedhena acchinno asusiro ekagghano. Tamenaṁ puriso vassasatassa vassasatassa accayena kāsikena vatthena sakiṁ sakiṁ parimajjeyya. Khippataraṁ kho so, bhikkhu, mahāselo pabbato iminā upakkamena parikkhayaṁ pariyādānaṁ gaccheyya, na tveva kappo. Evaṁ dīgho, bhikkhu, kappo. Evaṁ dīghānaṁ kho, bhikkhu, kappānaṁ neko kappo saṁsito, nekaṁ kappasataṁ saṁsitaṁ, nekaṁ kappasahassaṁ saṁsitaṁ, nekaṁ kappasatasahassaṁ saṁsitaṁ.
Taṁ kissa hetu? Anamataggoyaṁ, bhikkhu, saṁsāro.
15.6 Sāsapasutta
1. Sāvatthiyaṁ viharati.
Atha kho aññataro bhikkhu yena bhagavā …pe… ekamantaṁ nisinno kho so bhikkhu bhagavantaṁ etadavoca: “kīvadīgho nu kho, bhante, kappo”ti?
“Dīgho kho, bhikkhu, kappo. So na sukaro saṅkhātuṁ ettakāni vassāni iti vā …pe… ettakāni vassasatasahassāni iti vā”ti.
2. “Sakkā pana, bhante, upamaṁ kātun”ti?
alaṁ vimuccitun”ti.
Chaṭṭhaṁ.
“Sakkā, bhikkhū”ti bhagavā avoca.
“Seyyathāpi, bhikkhu, āyasaṁ nagaraṁ yojanaṁ āyāmena yojanaṁ vitthārena yojanaṁ ubbedhena, puṇṇaṁ sāsapānaṁ guḷikābaddhaṁ. Tato puriso vassasatassa vassasatassa accayena ekamekaṁ sāsapaṁ uddhareyya. Khippataraṁ kho so, bhikkhu, mahāsāsaparāsi iminā upakkamena parikkhayaṁ pariyādānaṁ gaccheyya, na tveva kappo. Evaṁ dīgho kho, bhikkhu, kappo. Evaṁ dīghānaṁ kho, bhikkhu, kappānaṁ neko kappo saṁsito, nekaṁ kappasataṁ saṁsitaṁ, nekaṁ kappasahassaṁ saṁsitaṁ, nekaṁ kappasatasahassaṁ saṁsitaṁ.
Taṁ kissa hetu? Anamataggoyaṁ, bhikkhu, saṁsāro …pe…
15.7 Sāvakasutta
1. Sāvatthiyaṁ viharati.
Atha kho sambahulā bhikkhū yena bhagavā …pe… ekamantaṁ nisinnā kho te bhikkhū bhagavantaṁ etadavocuṁ: “kīvabahukā nu kho, bhante, kappā abbhatītā atikkantā”ti?
“Bahukā kho, bhikkhave, kappā abbhatītā atikkantā. Te na sukarā saṅkhātuṁ: ‘ettakā kappā iti vā, ettakāni kappasatāni iti vā, ettakāni kappasahassāni iti vā, ettakāni kappasatasahassāni iti vā’”ti.
2. “Sakkā pana, bhante, upamaṁ kātun”ti?
Anamataggoyaṁ, bhikkhave, saṁsāro …pe… alaṁ vimuccitun”ti.
Sattamaṁ.
“Sakkā, bhikkhave”ti bhagavā avoca.
“Idhassu, bhikkhave, cattāro sāvakā vassasatāyukā vassasatajīvino. Te divase divase kappasatasahassaṁ kappasatasahassaṁ anussareyyuṁ. Ananussaritāva, bhikkhave, tehi kappā assu, atha kho te cattāro sāvakā vassasatāyukā vassasatajīvino vassasatassa accayena kālaṁ kareyyuṁ. Evaṁ bahukā kho, bhikkhave, kappā abbhatītā atikkantā. Te na sukarā saṅkhātuṁ: ‘ettakā kappā iti vā, ettakāni kappasatāni iti vā, ettakāni kappasahassāni iti vā, ettakāni kappasatasahassāni iti vā’ti.
Taṁ kissa hetu?
15.8 Gaṅgāsutta
1. Rājagahe viharati veḷuvane. Atha kho aññataro brāhmaṇo yena bhagavā tenupasaṅkami; upasaṅkamitvā bhagavatā saddhiṁ sammodi.
Sammodanīyaṁ kathaṁ sāraṇīyaṁ vītisāretvā ekamantaṁ nisīdi. Ekamantaṁ nisinno kho so brāhmaṇo bhagavantaṁ etadavoca: “kīvabahukā nu kho, bho gotama, kappā abbhatītā atikkantā”ti?
“Bahukā kho, brāhmaṇa, kappā abbhatītā atikkantā. Te na sukarā saṅkhātuṁ: ‘ettakā kappā iti vā, ettakāni kappasatāni iti vā, ettakāni kappasahassāni iti vā, ettakāni kappasatasahassāni iti vā’”ti.
2. “Sakkā pana, bho gotama, upamaṁ kātun”ti?
Pubbā koṭi na paññāyati avijjānīvaraṇānaṁ sattānaṁ taṇhāsaṁyojanānaṁ sandhāvataṁ saṁsarataṁ. Evaṁ dīgharattaṁ kho, brāhmaṇa, dukkhaṁ paccanubhūtaṁ tibbaṁ paccanubhūtaṁ byasanaṁ paccanubhūtaṁ, kaṭasī vaḍḍhitā. Yāvañcidaṁ, brāhmaṇa, alameva sabbasaṅkhāresu nibbindituṁ, alaṁ virajjituṁ, alaṁ vimuccitun”ti.
“Sakkā, brāhmaṇā”ti bhagavā avoca.
“Seyyathāpi, brāhmaṇa, yato cāyaṁ gaṅgā nadī pabhavati yattha ca mahāsamuddaṁ appeti, yā etasmiṁ antare vālikā sā na sukarā saṅkhātuṁ: ‘ettakā vālikā iti vā, ettakāni vālikasatāni iti vā, ettakāni vālikasahassāni iti vā, ettakāni vālikasatasahassāni iti vā’ti. Tato bahutarā kho, brāhmaṇa, kappā abbhatītā atikkantā. Te na sukarā saṅkhātuṁ: ‘ettakā kappā iti vā, ettakāni kappasatāni iti vā, ettakāni kappasahassāni iti vā, ettakāni kappasatasahassāni iti vā’ti.
Taṁ kissa hetu? Anamataggoyaṁ, brāhmaṇa, saṁsāro. Evaṁ vutte, so brāhmaṇo bhagavantaṁ etadavoca: “abhikkantaṁ, bho gotama, abhikkantaṁ, bho gotama …pe… upāsakaṁ maṁ bhavaṁ gotamo dhāretu ajjatagge pāṇupetaṁ saraṇaṁ gatan”ti.
3. Aṭṭhamaṁ.
15.9 Daṇḍasutta
1. Sāvatthiyaṁ viharati.
“Anamataggoyaṁ, bhikkhave, saṁsāro. Pubbā koṭi na paññāyati avijjānīvaraṇānaṁ sattānaṁ taṇhāsaṁyojanānaṁ sandhāvataṁ saṁsarataṁ. Seyyathāpi, bhikkhave, daṇḍo uparivehāsaṁ khitto sakimpi mūlena nipatati, sakimpi majjhena nipatati, sakimpi antena nipatati; evameva kho, bhikkhave, avijjānīvaraṇā sattā taṇhāsaṁyojanā sandhāvantā saṁsarantā sakimpi asmā lokā paraṁ lokaṁ gacchanti, sakimpi parasmā lokā imaṁ lokaṁ āgacchanti.
Taṁ kissa hetu? Anamataggoyaṁ, bhikkhave, saṁsāro …pe… alaṁ vimuccitun”ti.
Navamaṁ.
15.10 Puggalasutta
1. Ekaṁ samayaṁ bhagavā rājagahe viharati gijjhakūṭe pabbate. Tatra kho bhagavā bhikkhū āmantesi: “bhikkhavo”ti.
“Bhadante”ti te bhikkhū bhagavato paccassosuṁ. Bhagavā etadavoca:
2. “Anamataggoyaṁ, bhikkhave, saṁsāro …pe… ekapuggalassa, bhikkhave, kappaṁ sandhāvato saṁsarato siyā evaṁ mahā aṭṭhikaṅkalo aṭṭhipuñjo aṭṭhirāsi yathāyaṁ vepullo pabbato, sace saṁhārako assa, sambhatañca na vinasseyya.
Taṁ kissa hetu? Anamataggoyaṁ, bhikkhave, saṁsāro …pe… alaṁ vimuccitun”ti.
3. Idamavoca bhagavā. Idaṁ vatvāna sugato athāparaṁ etadavoca satthā:
4. “Ekassekena kappena,
puggalassaṭṭhisañcayo;
Siyā pabbatasamo rāsi,
iti vuttaṁ mahesinā.
5. So kho panāyaṁ akkhāto,
vepullo pabbato mahā;
Uttaro gijjhakūṭassa,
magadhānaṁ giribbaje.
6. Yato ca ariyasaccāni,
sammappaññāya passati;
Dukkhaṁ dukkhasamuppādaṁ,
dukkhassa ca atikkamaṁ;
Ariyaṁ caṭṭhaṅgikaṁ maggaṁ,
dukkhūpasamagāminaṁ.
7. Sa sattakkhattuṁparamaṁ,
sandhāvitvāna puggalo;
Dukkhassantakaro hoti,
sabbasaṁyojanakkhayā”ti.
Dasamaṁ.
Paṭhamo vaggo.
8. Tassuddānaṁ
Tiṇakaṭṭhañca pathavī,
assu khīrañca pabbataṁ;
Sāsapā sāvakā gaṅgā,
daṇḍo ca puggalena cāti.
15.11 Duggatasutta
1. Ekaṁ samayaṁ bhagavā sāvatthiyaṁ viharati. Tatra kho …pe…
“Anamataggoyaṁ, bhikkhave, saṁsāro. Pubbā koṭi na paññāyati avijjānīvaraṇānaṁ sattānaṁ taṇhāsaṁyojanānaṁ sandhāvataṁ saṁsarataṁ. Yaṁ, bhikkhave, passeyyātha duggataṁ durūpetaṁ niṭṭhamettha gantabbaṁ: ‘amhehipi evarūpaṁ paccanubhūtaṁ iminā dīghena addhunā’ti. Taṁ kissa hetu …pe… yāvañcidaṁ, bhikkhave, alameva sabbasaṅkhāresu nibbindituṁ alaṁ virajjituṁ alaṁ vimuccitun”ti.
Paṭhamaṁ.
15.12 Sukhitasutta
1. Sāvatthiyaṁ viharati.
“Anamataggoyaṁ, bhikkhave, saṁsāro …pe… yaṁ, bhikkhave, passeyyātha sukhitaṁ susajjitaṁ, niṭṭhamettha gantabbaṁ: ‘amhehipi evarūpaṁ paccanubhūtaṁ iminā dīghena addhunā’ti.
Taṁ kissa hetu? Anamataggoyaṁ, bhikkhave, saṁsāro. Pubbā koṭi na paññāyati …pe… alaṁ vimuccitun”ti.
Dutiyaṁ.
15.13 Tiṁsamattasutta
1. Rājagahe viharati veḷuvane. Atha kho tiṁsamattā pāveyyakā bhikkhū sabbe āraññikā sabbe piṇḍapātikā sabbe paṁsukūlikā sabbe tecīvarikā sabbe sasaṁyojanā yena bhagavā tenupasaṅkamiṁsu; upasaṅkamitvā bhagavantaṁ abhivādetvā ekamantaṁ nisīdiṁsu.
Atha kho bhagavato etadahosi: “ime kho tiṁsamattā pāveyyakā bhikkhū sabbe āraññikā sabbe piṇḍapātikā sabbe paṁsukūlikā sabbe tecīvarikā sabbe sasaṁyojanā. Yannūnāhaṁ imesaṁ tathā dhammaṁ deseyyaṁ yathā nesaṁ imasmiṁyeva āsane anupādāya āsavehi cittāni vimucceyyun”ti.
Atha kho bhagavā bhikkhū āmantesi: “bhikkhavo”ti.
“Bhadante”ti te bhikkhū bhagavato paccassosuṁ. Bhagavā etadavoca:
2. “Anamataggoyaṁ, bhikkhave, saṁsāro. Pubbā koṭi na paññāyati avijjānīvaraṇānaṁ sattānaṁ taṇhāsaṁyojanānaṁ sandhāvataṁ saṁsarataṁ.
Taṁ kiṁ maññatha, bhikkhave, katamaṁ nu kho bahutaraṁ, yaṁ vā vo iminā dīghena addhunā sandhāvataṁ saṁsarataṁ sīsacchinnānaṁ lohitaṁ passannaṁ paggharitaṁ, yaṁ vā catūsu mahāsamuddesu udakan”ti?
“Yathā kho mayaṁ, bhante, bhagavatā dhammaṁ desitaṁ ājānāma, etadeva, bhante, bahutaraṁ, yaṁ no iminā dīghena addhunā sandhāvataṁ saṁsarataṁ sīsacchinnānaṁ lohitaṁ passannaṁ paggharitaṁ, na tveva catūsu mahāsamuddesu udakan”ti.
3. “Sādhu sādhu, bhikkhave, sādhu kho me tumhe, bhikkhave, evaṁ dhammaṁ desitaṁ ājānātha. dīgharattaṁ vo, bhikkhave, corā gāmaghātāti gahetvā sīsacchinnānaṁ lohitaṁ passannaṁ paggharitaṁ. Dīgharattaṁ vo, bhikkhave, corā pāripanthikāti gahetvā sīsacchinnānaṁ lohitaṁ passannaṁ paggharitaṁ. Dīgharattaṁ vo, bhikkhave, corā pāradārikāti gahetvā sīsacchinnānaṁ lohitaṁ passannaṁ paggharitaṁ, na tveva catūsu mahāsamuddesu udakaṁ.
Taṁ kissa hetu? Anamataggoyaṁ, bhikkhave, saṁsāro …pe… alaṁ vimuccitun”ti.
Etadeva, bhikkhave, bahutaraṁ, yaṁ vo iminā dīghena addhunā sandhāvataṁ saṁsarataṁ sīsacchinnānaṁ lohitaṁ passannaṁ paggharitaṁ, na tveva catūsu mahāsamuddesu udakaṁ. Dīgharattaṁ vo, bhikkhave, gunnaṁ sataṁ gobhūtānaṁ sīsacchinnānaṁ lohitaṁ passannaṁ paggharitaṁ, na tveva catūsu mahāsamuddesu udakaṁ. Dīgharattaṁ vo, bhikkhave, mahiṁsānaṁ sataṁ mahiṁsabhūtānaṁ sīsacchinnānaṁ lohitaṁ passannaṁ paggharitaṁ …pe… dīgharattaṁ vo, bhikkhave, urabbhānaṁ sataṁ urabbhabhūtānaṁ …pe… ajānaṁ sataṁ ajabhūtānaṁ … migānaṁ sataṁ migabhūtānaṁ … kukkuṭānaṁ sataṁ kukkuṭabhūtānaṁ … sūkarānaṁ sataṁ sūkarabhūtānaṁ … Idamavoca bhagavā. Attamanā te bhikkhū bhagavato bhāsitaṁ abhinandunti. Imasmiñca pana veyyākaraṇasmiṁ bhaññamāne tiṁsamattānaṁ pāveyyakānaṁ bhikkhūnaṁ anupādāya āsavehi cittāni vimucciṁsūti.
4. Tatiyaṁ.
15.14 Mātusutta
1. Sāvatthiyaṁ viharati.
“Anamataggoyaṁ, bhikkhave, saṁsāro …pe… na so, bhikkhave, satto sulabharūpo yo namātābhūtapubbo iminā dīghena addhunā.
Taṁ kissa hetu? Anamataggoyaṁ, bhikkhave, saṁsāro …pe… alaṁ vimuccitun”ti.
Catutthaṁ.
15.15 Pitusutta
1. Sāvatthiyaṁ viharati.
“Anamataggoyaṁ, bhikkhave, saṁsāro …pe… na so, bhikkhave, satto sulabharūpo yo napitābhūtapubbo …pe… alaṁ vimuccitun”ti.
Pañcamaṁ.
15.16 Bhātusutta
1. Sāvatthiyaṁ viharati …pe…
“na so, bhikkhave, satto sulabharūpo yo nabhātābhūtapubbo …pe… alaṁ vimuccitun”ti.
Chaṭṭhaṁ.
15.17 Bhaginisutta
1. Sāvatthiyaṁ viharati …pe…
“na so, bhikkhave, satto sulabharūpo yo nabhaginibhūtapubbo …pe… alaṁ vimuccitun”ti.
Sattamaṁ.
15.18 Puttasutta
1. Sāvatthiyaṁ viharati …pe…
“na so, bhikkhave, satto sulabharūpo yo naputtabhūtapubbo …pe… alaṁ vimuccitun”ti.
Aṭṭhamaṁ.
15.19 Dhītusutta
1. Sāvatthiyaṁ viharati.
Navamaṁ.
“Anamataggoyaṁ, bhikkhave, saṁsāro. Pubbā koṭi na paññāyati avijjānīvaraṇānaṁ sattānaṁ taṇhāsaṁyojanānaṁ sandhāvataṁ saṁsarataṁ. Na so, bhikkhave, satto sulabharūpo yo na dhītābhūtapubbo iminā dīghena addhunā.
Taṁ kissa hetu? Anamataggoyaṁ, bhikkhave, saṁsāro. Pubbā koṭi na paññāyati avijjānīvaraṇānaṁ sattānaṁ taṇhāsaṁyojanānaṁ sandhāvataṁ saṁsarataṁ. Evaṁ dīgharattaṁ vo, bhikkhave, dukkhaṁ paccanubhūtaṁ tibbaṁ paccanubhūtaṁ byasanaṁ paccanubhūtaṁ, kaṭasī vaḍḍhitā. Yāvañcidaṁ, bhikkhave, alameva sabbasaṅkhāresu nibbindituṁ, alaṁ virajjituṁ, alaṁ vimuccitun”ti.
15.20 Vepullapabbatasutta
1. Ekaṁ samayaṁ bhagavā rājagahe viharati gijjhakūṭe pabbate. Tatra kho bhagavā bhikkhū āmantesi: “bhikkhavo”ti.
“Bhadante”ti te bhikkhū bhagavato paccassosuṁ. Bhagavā etadavoca:
2. “Anamataggoyaṁ, bhikkhave, saṁsāro. Evaṁ aniccā, bhikkhave, saṅkhārā; evaṁ addhuvā, bhikkhave, saṅkhārā; evaṁ anassāsikā, bhikkhave, saṅkhārā. Yāvañcidaṁ, bhikkhave, alameva sabbasaṅkhāresu nibbindituṁ, alaṁ virajjituṁ, alaṁ vimuccituṁ.
Pubbā koṭi na paññāyati avijjānīvaraṇānaṁ sattānaṁ taṇhāsaṁyojanānaṁ sandhāvataṁ saṁsarataṁ. Bhūtapubbaṁ, bhikkhave, imassa vepullassa pabbatassa ‘pācīnavaṁso’tveva samaññā udapādi. Tena kho pana, bhikkhave, samayena manussānaṁ ‘tivarā’tveva samaññā udapādi. Tivarānaṁ, bhikkhave, manussānaṁ cattārīsa vassasahassāni āyuppamāṇaṁ ahosi. Tivarā, bhikkhave, manussā pācīnavaṁsaṁ pabbataṁ catūhena ārohanti, catūhena orohanti. Tena kho pana, bhikkhave, samayena kakusandho bhagavā arahaṁ sammāsambuddho loke uppanno hoti. Kakusandhassa, bhikkhave, bhagavato arahato sammāsambuddhassa vidhurasañjīvaṁ nāma sāvakayugaṁ ahosi aggaṁ bhaddayugaṁ. Passatha, bhikkhave, sā cevimassa pabbatassa samaññā antarahitā, te ca manussā kālaṅkatā, so ca bhagavā parinibbuto. Bhūtapubbaṁ, bhikkhave, imassa vepullassa pabbatassa ‘vaṅkako’tveva samaññā udapādi. Tena kho pana, bhikkhave, samayena manussānaṁ ‘rohitassā’tveva samaññā udapādi. Rohitassānaṁ, bhikkhave, manussānaṁ tiṁsavassasahassāni āyuppamāṇaṁ ahosi. Rohitassā, bhikkhave, manussā vaṅkakaṁ pabbataṁ tīhena ārohanti, tīhena orohanti. Tena kho pana, bhikkhave, samayena koṇāgamano bhagavā arahaṁ sammāsambuddho loke uppanno hoti. Koṇāgamanassa, bhikkhave, bhagavato arahato sammāsambuddhassa bhiyyosuttaraṁ nāma sāvakayugaṁ ahosi aggaṁ bhaddayugaṁ. Passatha, bhikkhave, sā cevimassa pabbatassa samaññā antarahitā, te ca manussā kālaṅkatā, so ca bhagavā parinibbuto. Evaṁ aniccā, bhikkhave, saṅkhārā …pe… alaṁ vimuccituṁ.
4. Bhūtapubbaṁ, bhikkhave, imassa vepullassa pabbatassa ‘supasso’tveva samaññā udapādi. alaṁ vimuccituṁ.
Tena kho pana, bhikkhave, samayena manussānaṁ ‘suppiyā’tveva samaññā udapādi. Suppiyānaṁ, bhikkhave, manussānaṁ vīsativassasahassāni āyuppamāṇaṁ ahosi. Suppiyā, bhikkhave, manussā supassaṁ pabbataṁ dvīhena ārohanti, dvīhena orohanti. Tena kho pana, bhikkhave, samayena kassapo bhagavā arahaṁ sammāsambuddho loke uppanno hoti. Kassapassa, bhikkhave, bhagavato arahato sammāsambuddhassa tissabhāradvājaṁ nāma sāvakayugaṁ ahosi aggaṁ bhaddayugaṁ. Passatha, bhikkhave, sā cevimassa pabbatassa samaññā antarahitā, te ca manussā kālaṅkatā, so ca bhagavā parinibbuto. Evaṁ aniccā, bhikkhave, saṅkhārā; evaṁ addhuvā, bhikkhave, saṅkhārā …pe… Etarahi kho pana, bhikkhave, imassa vepullassa pabbatassa ‘vepullo’tveva samaññā udapādi. evaṁ addhuvā, bhikkhave, saṅkhārā; evaṁ anassāsikā, bhikkhave, saṅkhārā. Yāvañcidaṁ, bhikkhave, alameva sabbasaṅkhāresu nibbindituṁ, alaṁ virajjituṁ, alaṁ vimuccitun”ti.
5. Etarahi kho pana, bhikkhave, imesaṁ manussānaṁ ‘māgadhakā’tveva samaññā udapādi. Māgadhakānaṁ, bhikkhave, manussānaṁ appakaṁ āyuppamāṇaṁ parittaṁ lahukaṁ; yo ciraṁ jīvati so vassasataṁ appaṁ vā bhiyyo. Māgadhakā, bhikkhave, manussā vepullaṁ pabbataṁ muhuttena ārohanti muhuttena orohanti. Etarahi kho panāhaṁ, bhikkhave, arahaṁ sammāsambuddho loke uppanno. Mayhaṁ kho pana, bhikkhave, sāriputtamoggallānaṁ nāma sāvakayugaṁ aggaṁ bhaddayugaṁ. Bhavissati, bhikkhave, so samayo yā ayañcevimassa pabbatassa samaññā antaradhāyissati, ime ca manussā kālaṁ karissanti, ahañca parinibbāyissāmi. Evaṁ aniccā, bhikkhave, saṅkhārā; Idamavoca bhagavā. Idaṁ vatvāna sugato athāparaṁ etadavoca satthā:
7. “Pācīnavaṁso tivarānaṁ,
rohitassāna vaṅkako;
Suppiyānaṁ supassoti,
māgadhānañca vepullo.
8. Aniccā vata saṅkhārā,
uppādavayadhammino;
Uppajjitvā nirujjhanti,
tesaṁ vūpasamo sukho”ti.
Dasamaṁ.
Dutiyo vaggo.
9. Tassuddānaṁ
Duggataṁ sukhitañceva,
tiṁsa mātāpitena ca;
Bhātā bhaginī putto ca,
dhītā vepullapabbataṁ.
Anamataggasaṁyuttaṁ samattaṁ.